DOKTORITE LOENGUSARI

Aeg: aprill 2022 kuni veebruar 2023 

Koht: EKA auditoorium (A-101) 

Eesti kunstiteaduse aastasaja viimaseid aastaid võib kokku võtta sõnadega „doktorite sadu“. Doktorikraadi on kaitsnud kolme aasta sees kümme kunstiteadlast. Juubeliaasta tähistamiseks korraldab Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing uute kunstiteaduse doktorite loengusarja. Alates aprillist 2022 kuni veebruarini 2023 astuvad kuulajate ette kõik kümme aastatel 2019–2021 doktorikraadi pälvinud kunstiteadlast. Värsked doktoritööd on kaitstud meie neljas ülikoolis: Eesti Kunstiakadeemias, Tallinn Ülikoolis, Tallinna Tehnikaülikoolis ja Tartu Ülikoolis. Doktoritööde teemaderingid on väga laiad ulatudes keskajast kaasajani, haarates nii üleminekuperioodide kajastumist visuaalkultuuris, muutuvat linnaruumi ja arhitektuuri, pärandiga seotud küsimusi ja kunstiteoste objektikeskset uurimist. Loengusarja esimese poolaasta ettekanded toimuvad aprillist juunini, teise poolaasta loengud algavad septembrist. Loengud toimuvad Eesti Kunstiakadeemia suures kaldauditooriumis.

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing tänab Eesti Kunstiakadeemiat koostöö eest loengusarja läbiviimisel.

LOENGUSARJA KAVA

1. APRILL kell 17 

Liisa Kaljula  

Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil  

19. APRILL kell 16 

Kerttu Palginõmm 

Hiilgus ja luksus Brugges ja Tallinnas: Püha Lucia legendi meistri Mustpeade vennaskonna Maarja altari retaabel  

17. MAI kell 17 

Holger Rajavee

Moodsa kunstnik-geeniuse sünd ja kujunemine Prantsuse ja Briti traditsioonide põhjal 17.–18. sajandil ning selle reflektsioonid 20. sajandil  

JÄÄB ÄRA:

Siim Sultson 

Ida-Eesti põlevkivikaevandus- ja -tööstuslinnade keskuste stalinistlikud linnaansamblid: kujunemise mehhanismid ja linnaruumi identiteet kui ruumilise arengu potentsiaal  

SEPTEMBER 

Greta Koppel  

Hüvasti, konossöörlus? Kunstiteos kui kunstiajaloolise uurimise kese  

OKTOOBER  

Kädi Talvoja 

Karm stiil eesti kunstiajalookirjutuse kontekstis  

NOVEMBER 

Kristina Jõekalda 

Saksa mälestised ja Balti Heimat. Pärandi historiograafia „pikal 19. sajandil“ 

DETSEMBER 

Merike Kurisoo

Vahepealsed asjad ja vahepealsed ajad. Kirikuruumi ja pildikultuuri muutumisest katoliiklikust luterlikuks varauusaegse Eesti aladel 

JAANUAR  

Kadi Polli 

Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel 

VEEBRUAR 

Ingrid Ruudi 

Ruumiline interreegnum. Muutused Eesti arhitektuuris ja kunstis 1986–1994 

Teise poolaasta loengukuupäevad täpsustuvad lähiajal. 

Loengusari on avalik ning mõeldud nii erialasele kui laiemale publikule. Osavõtt tasuta.