Kultuurileht Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964. Sadade 2022. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on Airi Triisberg, Katrin Tiidenberg, Jan Kaus ja Joosep Susi.
Airi Triisberg on vabakutseline kuraator, kunstiteadlane, ajakirjanik, kultuurikorraldaja, kunsti- ja ühiskonnahariduse pedagoog, kunstitöötajate huvikaitse edendaja ja vabakondlike algatuste eestvedaja. Ta on õppinud kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis ja töötanud kuraatorina, sealhulgas lektorina, Leipzigi kaasaegse kunsti muuseumis, kunstigaleriis A und V, kommunistlikus laboris Translib, samuti EKAs, Helsingi kunstiakadeemias, Aalto ülikoolis, Maa kunstikoolis, Läti kunstiakadeemias, Leipzigi graafika ja raamatukunsti kõrgkoolis (HGB), Berliini kunstiakadeemias (UDK), Berni kunstikõrgkoolis (HKB), Taani kuninglikus kunstiakadeemias ja Londoni Goldsmithi ülikoolis. Nii iseloomustatakse teda kunstnikupalga pälvinute tutvustuses. Ise on ta ennast määratlenud eelkõige vabakutselise kunsti(kultuuri)töötajana. Töökohtade uhke nimekiri on aga pahatihti tähendanud tööandajaga sellist lepingulist suhet, millega ei ole tagatud tervise- ja pensionikindlustus.
„Kaasaegses kunstis keskendutakse sageli sotsiaalse ebavõrdsuse ja ühiskondlike võimusuhete analüüsimisele, kuid kunstiteoste loomise ja eksponeerimisega seotud majanduslikud aspektid on harva avaliku diskussiooni objektiks,“ on Airi Triisberg kirjutanud EKKMi teooriaklubi tutvustuses nüüd juba ligi kaksteist aastat tagasi. Ta oli teooriaklubi üks algatajaid ja eestvedajaid. Aga mitte ainult, ta oli ka kunstitöötajate liikumise Kaasaegse Kunsti Liit aktiivsemaid ja pühendunumaid osalejaid. 2011. aasta algul, 10. II käsitleti Sirbi kunstikülgedel, eriväljaandes „Kunsti-töötajate hääl“– nagu on koostajad Airi Triisberg, Maarin Mürk ja Maria-Kristiina Soomre seda ise nimetanud – kunstitöötajate olukorda ja esitati küsimus: kas kõigepealt saame rikkaks ja siis hakkame õiglaseks? Kümme aastat hiljem, 14. I 2022 avaldas ta koos Maarin Ektermanniga Sirbis üleskutse „Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!“. Tõe huvides ei ole seda õige üleskutseks nimetada, sest see sisaldas nii valdkonna analüüsi kui ka põhjendatud ettepanekuid, mille taga oli aastatepikkune töö, ning mis peaasi, tihe koostöö kunstivaldkonna esindajatega. Ei ole kindel, kui hästi saab seal esitatud tasumäärasid kasutada, sest rahapuudus seab piirid, aga pärast üleskutse ilmumist ei ole ühtegi kunstiinstitutsiooni ega -korraldajat, kes ei mõtleks kunstnike õiglase tasustamise peale. Üleskutse lõpeb lootusrikka küsimusega: „Kas hakkame õiglaseks?“
Põhjalikkus ja asjatundlikkus iseloomustab ka Airi Triisbergi intervjuusid: tollase ametühingu keskliidu juhi Peep Petersoniga (8. IV 2022), kunstnike liidu presidendi Elin Kardiga (29. IV 2022) ja Norra kunstnike liidu juhi Ruben Steinumiga (29. VII 2022). Kui mõelda juurde veel paari varasema aasta vestlused-intervjuud, näiteks kultuurkapitali kujutava rakenduskunsti sihtkapitali nõukoguga (16. IV 2021), kultuuriministeeriumi kunstinõuniku Maria-Kristiina Soomrega (19. II 2021), Tallinna Kunstihoone kuraatori Siim Preimani (22. I 2021) ja teistega ning ka Airi Triisbergi oma artiklid, siis saab ka Sirbis ilmunute puhul rääkida kunsti(kultuuri)töötajate majandusliku olukorra tõetruust esitamisest, analüüsist, ning mis kõige tähtsam, ideedest, mis ei ole pelgalt utoopilised, vaid osutavad väljapääsule ja kutsuvad üles poliitilistele otsustele. Rääkimata Triisbergi artiklitest ja sõnavõttudest Vikerkaares, Müürilehes, Feministeeriumis ja ka kogumikust „Kunstitöötajad“ („Art Workers“, 2015). Ta on selle koostanud koos Erik Krikortzi ja Minna Henrikssoniga.
Koostöö on ühiskonnaelus edu tagatis ning nii on mõnedki uurimused-artiklid valminud Airi Triisbergil koos mõne kolleegiga. Isiklik kogemus on üheks valdkonna mõistmise ja sellesse süvenemise (eel)tingimuseks. Vabakutselisena on ta õppinud orienteeruma nii mõnelgi juhul läbipaistmatus seaduserägastikus ja mõistma, et oma elutingimuste parandamisel tuleb mõelda ka kolleegide-kaasteeliste peale. Siit edasi juba vildaka süsteemi muutmise peale.
Võrdsuse ja õigluse saavutamine eeldab järjekindlust. Loodetavasti on Sirp Airi Triisbergile ka edaspidi avaldamisplatvorm.
REET VARBLANE
Airi Triisberg, Kunstnikele tuleb maksta õiglasemalt ja võrdsemalt. Intervjuu Ruben Steinumiga
Airi Triisberg, Kuhu edasi? Intervjuu Elin Kardiga
Airi Triisberg, Palk ja sotsiaalsed garantiid on ühe mündi kaks külge. Intervjuu Peep Petersoniga
Airi Triisberg, Maarin Ektermann, Kunstivaldkonna tasumäärad õiglasemaks!
kunstiteaduseaastasada.wordpress.com 