Kategooriad
Määratlemata

Eesti kunstiteaduse aastasada: uute doktorite loengusarja avab Liisa Kaljula

Uute doktorite loengusarja avab 1. aprillil Liisa Kaljula, kes kaitses 2021. aastal Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil“. 

Aeg: 1. aprill kell 17.00

Koht: Eesti Kunstiakadeemia auditoorium (A-101), Põhja pst 7, Tallinn

Eesti kunstiteadlased on palju kirjutanud sotsialistlikust realismist ja selle küsitavast võidukäigust nõukogude perioodi Eesti kunstis. Ometi on neis kirjutistes, mis nendivad Eesti kõrvale põiklemist suurest sotsialistliku realismi projektist, võetud eelduseks unikaalteosel põhinev nõukogude kunstikäsitlus. Tallinna Ülikooli Humanitaarteaduste Instituudis 2021. aasta juulis kaitstsud doktoritöö “Eesti sots art! Nõukogude visuaalkultuuri märgid Eesti kunstis hilisnõukogude perioodil” keskmes on nõukogude visuaalkultuuri mõiste, mis vaatleb Nõukogude Liidus 1920.-1930. aastatel avangardkunstnike ja nõukogude võimu koostöös välja töötatud uut nõukogude kunstikäsitlust kui kõrgkultuuri ja massikultuuri piire segavat nähtust. Viimase eesmärgiks oli muidugi jõuda võimalikult suurte rahvahulkadeni, ent olla ühtlasi kooskõlas nõukogude ideoloogiaga, mille kohaselt kallihinnalised ning vaid teatud ühiskonnakihtidele mõeldud luksusobjektid pidid asenduma kõigile kättesaadava kunstiga. See uus kunstikäsitlus puudutas ka II maailmasõja käigus okupeeritud Eestit, sest juba esimestel nõukogude aastatel tuli sajad agitpunktid ja valimisjaoskonnad täita nõukogude visuaalkultuuriga, rõhutamaks uue ühiskondliku korra vastuvõtmise ajaloolist pidulikkust. Ždanovistliku kultuuripoliitika perioodil said Eesti muuseumidki osa “Moskva kunstisaadetistest”, mis tähendas tuntud sotsrealistlikest teostest koopiate läkitamist nõukogude liiduvabariikidesse. Just taolise visuaalkultuurilise koloniseerimise suhtes võtsid 1960. aastate lõpus seisukoha noored Eesti kunstnikud Andres Tolts ja Leonhard Lapin, käsitledes oma nõukogude visuaalkultuuri omastavates teostes viimase massilist iseloomu ja kesist kunstilist kvaliteeti. 1980. aastatel hakkas nõukogude visuaalkultuuri oma loomingus ekspluateerima ka maalikunstnik Raul Rajangu, arendades sellest välja lopsaka orientalistliku postmodernistliku stiili.

Raul Rajangu. Kunstnik R. Rajangu ja abiliste saabumine Viljandisse. 1988. Eesti Kunstimuuseum

Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing tänab Eesti Kunstiakadeemiat koostöö eest loengusarja läbiviimisel.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s